Ljašenko on jõudnud omadega päris põhja. Ta tuli just vanglast välja, kuid ei suutnud end tagasi hoida ja varastas raudteejaamas juhuslikult möödakäijalt raha ja dokumendid. Passi järgi sai ta aru, et kannatanuks on tema sõber varajasest lapsepõlvest. Südametunnistuse piinades otsib ta seltsimehe üles, et varastatu tagasi anda. Too on erinevalt peategelasest saavutanud elus kõrge positsiooni ja on oma saatusega rahul. Mehed istuvad maha ja meenutavad endisi aegu, püüdes mõista, kuidas on nende eluteed nii erinevalt läinud.